|
|
EESTI-ITAALIA JALGPALLIS
3. septembril kell 14.00 toimub Tallinnas A Le Coq Arena harjutusväljakul Eesti ja Itaalia arstide koondiste sõpruskohtumine. Kohtumine toimub Eesti ja Itaalia rahvuskoondiste 2012. aasta EM valikmängu raames koostöös Eesti Jalgpalliliiduga.
Sarnane sõprusmäng toimus ka 1993. aasta sügisel, kui Tallinnas mängisid Eesti ja Itaalia arstid 3:3 viiki. Korduskohtumise 1994. aasta märtsis Salernos aga eestlased võitsid tulemusega 1:0. Ürituse algatajaks on dr Rodolfo Gallo, Itaalia Arstide Jalgpalli Assotsiatsiooni president, kes on aastakümneid organiseerinud ka meedikute jalgpalli maailmameistrivõistlusi.
Ootame kõiki kaasa elama!
JUHTKIRI 2010; 7 (97) Mõtteid infomüras Tervishoiutöötaja peamine kohustus on anda patsiendile võimalikult head meditsiinilist abi ning patsientidel on õigus seda saada. Kuid kas raviga nõustumise järel on patsiendil ka kohustus ravi jätkata? Hetkel patsiendil sellist kohustust pole ning pahatihti jääbki ravi pooleli. Uuesti tekkivate vaevuste raviga kaasnevad aga oluliselt suuremad kulutused. Kas inimese enda valik? Lisateguriks siin on patsientide suurenenud nõudlikkus ravi suhtes, kuna info kättesaadavus on interneti tõttu oluliselt suurenenud. Ent on see halvendanud või parandanud raviga soostumist? Arvamusi on mitmeid. Inimesed soostuvad raviga paremini, kui nad saavad saatusekaaslastega suhelda ja teemal kogemusi vahetada (seejuures on inimesele oluline jääda anonüümseks). Teistega jagatud info, internetist juurde loetud materjal annab patsiendile suurema kindlustunde ravitulemuste osas. Teisalt võib see viia ka patsiendi poolse usaldamatuseni arsti ravivalikutesse, mistõttu võidakse usaldada rohkem internetis pakutavaid lahendusi. Leian, et inimeste teadlikkust saaks suurendada üheselt mõistetava infoga. Viimast aga on raske saavutada tänapäeva infotehnoloogia ajastul, kui on väga palju erinevaid arvamusi näiteks kas või kanepi kasutamise kohta – internetist leitav info on sageli vastuoluline ning kontrollimatu. Oluline oleks teada, kust info pärineb ja milline allikas on kõige usaldusväärsem just inimesele endale ning võimalusel soovitada mitteanonüümseid ja teaduslikult põhjendatud allikaid. Seejärel võiks arst juba koos patsiendiga leida individuaalselt parima ravivõimaluse. Igale ravisoostumusega seotud olukorrale on tõenäoliselt mõistlik läheneda individuaalselt. Üheks lahenduseks võiks olla koostöö erinevate spetsialistide vahel patsiendile edastatava infohulga ühtlustamise nimel ning sellega parandada raviga soostumist. Selle juures aitab kindlasti ka digilugu koos põhjalike epikriisidega.
Viivika Lauri meditsiinitoimetaja

|