|
|
Investeeringud tulevikku
Eesti taasiseseisvumise aastal mõtleb vast igaüks rohkem kui muidu tulevikugarantiidest. Et kui kindlad me saame kõiges olla ja mis me ise võime ära teha. Ma mõtlen, et saame paljugi, kui alustame oma perekonnast. Sest kõik algab perekonnast – minust ja temast.
Kõhklused, mis tulevikku silmas pidades igaüht vahel vaevavad, on ju hästi universaalsed: kui mina muutun, kas siis tema ka muutub või kui püsivad on minu ja tema soovid olla ausamad, lahkemad, õiglasemad – paremad? Või kuidas ma saan üleüldse olla kindel kelleski, kes ei ole minu kontrolli all? Kui mõelda kooselust kui matemaatilisest tehtest, siis pole kontrollil teise üle isegi mingit vajadust. Summa ei olene liidetavate järjekorrast, küll aga oleneb liidetavatest. Neist endist. Järelikult, kui ma muudan ennast, oma käitumist ja suhtumist, muutub ka juba olukord. Kui rääkida võitudest ja kaotustest, siis koosellu panustamise puhul ei kaota tegelikult keegi. Kui kooselu jääb püsima ja paraneb, siis on see muidugi mitmekordne võit, lisaks partneritele võidavad mäekõrguselt ka lapsed, teised lähedasedki. Kui juhtub aga nii, et pingutused parema kooselu nimel jooksevad liiva, olgu põhjuseks mis iganes, siis on „investor“ ise targemaks saanu. Võit ikkagi –, kuna ta õppis omaenese vigu nägema ja nende kallal töötama; nägema partneri vajadusi ja neid rahuldama; oma vajadustest partnerile teada andma; partneriga läbirääkimisi pidama; konflikti tekkides end vaos hoidma; olema kannatlik raskustele vaatamata. Lisaks sellele õppis ta, mis talle meeldib/ei meeldi, millega/milleta ta saab elada ning mida ta talub/ei talu. Selle kõik viib ta kaasa oma paremasse tulevikku.
Mulle meeldib üks analoog, mille järgi on panustajaid jagatud. „Omanikud“ on need, kes annavad oma panuse igal juhul – nad usuvad, et tulevik on nende kätes. „Üürnikud“ on need, kes lasevad raskema töö teisel ära teha ja peavad arvestust (tema ei tee ju midagi…) ning panustavad siis, kui nad näevad, et teine ka midagi teeb. Üldse ei investeeri ühisellu „priileivasööjad“. Viimaste seas on need, kes arvavad, et kooselus peab kõik loomulikult kätte tulema.
Perspektiivitunnetus on meis kõigis olemas – kuidas muidu seletada, et me paneme arstile aja kinni, teadmata, kas me kahe nädala pärast sinna jõuame, võtame autol paagi täis, kuigi võimalik oleks iga päev piskuhaaval tankida, saadame lapsi lasteaeda, kooli, ülikooli, aitame vanemaid ja nõnda edasi. Kuidas me aga seletame, et kooselu parandamine sellesse ritta nii endastmõistetavalt ei kuulu? Kas me oleme loomult omanikud või siiski veel üürnikud? Riiki peame omaks, aga perekonda?
Ruth Mägi tegevtoimetaja

Kuu teemad
 |
Põletushaavade hindamine ja ravitaktika | | (Ain Seimar) |
 |
Inhalatsioonianesteetikumid – omadused ja toime | | (Artur Tikkerberi) |
 |
Migreeni ravi | | (Mark Braschinsky) |
 |
Inimestevahelised psühholoogilised erinevused: isiksus | | (René Mõttus) |
 |
Sporaadilise jämesoolevähi sõeluuringud, II osa – ennetusuuringud | | (Tiit Suuroja) |
 |
Ranolasiin – uudse mehhanismiga ravim stabiilse stenokardia sümptomaatiliseks raviks | | (Jüri Kaik) |
 |
Eesti Hüpertensiooni Ühing | | (Margus Viigimaa) |
|
Uudised Tervise Arengu Instituut: 82% noortest naistest ei kanna ise kondoomi kaasas
Sellel nädalal alustas Tervise Arengu Instituut eeskätt noortele naistele suunatud kondoomikasutamist propageerivat teavitust "Kumm on seks". Värskest uuringust selgub, et vaid 18% noortest naistest kannab kondoomi kaasas ning alla poolte kasutavad kondoomi juhusuhetes. Kampaania eesmärk on panna noori naisi enam mõtlema ja hoolima oma seksuaaltervisest ning motiveerida neid ise kondoome kaasas kandma ning nõudes nende kasutamist vahekorras.
Loe edasi ...Bayeri ravimi Xarelto® (rivaroksabaan) III faasi kliiniline uuring
J-ROCKET AF saavutas esmase tulemusnäitaja
Jaapanis läbi viidud kolmanda faasi uuring J-ROCKET AF, milles uuriti Bayeri ravimi Xarelto® (rivaroksabaan), kord ööpäevas manustatuna, ohutust insuldi profülaktikaks mitteklapipatoloogiaga kodade virvendusarütmiga jaapanlastel, saavutas oma esmase tulemusnäitaja, osutudes peamise ohutusnäitaja (tõsiste verejooksude ja kliiniliselt oluliste väiksemate verejooksude koguesinemuse) osas varfariiniga vähemalt samaväärseks.
Loe edasi ...
|
|